IFI7211 Haridustehnoloogia praktika 2019/2020 ÜL 1. ja 2.

Magistrant: Kati Nõlvak

Juhendaja: Linda Helene Sillat

 

Ülesanne 1. SWOT analüüs ja praktika eesmärkide seadmine.

Analüüsi end SWOT mudeli järgi ning kajasta seda oma ajaveebis.

Lisaks sellele too välja:

  • millised on Sinu praktika eesmärgid ja praktikale seatud ootused – mida soovid praktika jooksul saavutada;
  • kirjelda oma praktikakohta ning põhjenda praktikakoha valikut.

Väga oluline on meelespidada, et praktika käigus õpid täpselt nii palju, kui oled valmis ise panustama. Sea endale realistlikud eesmärgid, kuid ära karda end proovile panna!

Ülesanne 2. Regulaarse eneseanalüüsi alus

Kajasta regulaarselt ajaveebis oma protsessi:

  1. Millist eesmärki planeerisin elluviia?
  2. Mida planeerisin eesmärgi edukaks saavutamiseks?
  3. Millised olid minu tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud? (vt lisa SWOT analüüsi kohta esimese ülesande alt

 

Vastus:

Vastuse kirjutamise hetkel oli juba teada, millises asutuses praktikat läbi viiakse, seega tehakse ülesande kirjeldused tagasiulatuvalt. Praktikabaasis valiti magistrandiga mitteseotud organisatsioon Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ning selle Innovatsioonikeskus. Praktikabaasi kirjeldus organisatsiooni kohta on leitav selle kodulehelt: https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses. Praktikabaasiga võeti esimene kontakt 6.aprill 2019 e-maili teel. Praktikandil olid väga konkreetsed küsimused, millele loodeti praktika käigu vastuseid saada. Väljavõte HITSAle saadetud kirjast:

Olen Kati Nõlvak, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogia instituudi haridustehnoloogia magistrant ning kirjutan seoses tulevase praktikaga. Igapäevaselt töötan Eesti Noorsootöö Keskuses ning peamiseks tegevusaladeks on nutika noorsootöö arendamine (näiteks toimetasin ja andsime välja raamatu „Digiareng ja noorsootöö“, juunis korraldame rahvusvahelist koolituslaagrit SomeCamp EU). Magistritööna plaanin (vähemalt esialgu) sarnaselt Ene Koitlale Digipeeglit ümber töötada noorsootöö digiküpsuse hindamiseks.

Mul oleks väga hea meel, kui HITSA Innovatsioonikeskus oleks minu praktikabaasiks. Minu suurim huvi on seotud küsimustega: Millist tuge pakuvad nad haridusasutustele ja õpetajatele täna ja kuidas? Kuidas olid haridusasutused ja õpetajad toetusmehhanismide väljatöötamise protsessi kaasatud? Kuidas võetakse toetusmehhanisme vastu ja ma palju neid kasutatakse? Millised on olnud suurimad õppimiskohad? Millist tuge plaanivad tulevikus pakkuda? Kas on ühisosasid noorsootööga?

Praktikal on loomulikult ka praktikabaasi enda soovid ja eesmärgid ja hea meelega panustan ka Hitsa enda eesmärkide saavutamisse.

Kas Hitsa Innovatsioonikeskusel oleks soovi ja võimalust mulle praktikabaasiks olemaks?”

Kuna magistrant töötab igapäevaselt Eesti Noorsootöö Keskuses ning tema peamisteks ülesanneteks on nutika noorsootöö arendamine mitteformaalses õppes, mis läheb suuresti kokku haridustehnoloogiaga, siis oli tema huvi õppida formaalse õppe kogemustest, mida peegeldavad ka  praktikabaasile esitatud küsimused.

Kuidas ja mida oleks praktikandil pakkuda praktikabaasile ning mida peaks praktikabaas teadma kõneall oleva praktikandi kaasamisest? Selle tarbeks on koostatud SWOT analüüs küsimuse “Milline praktikant oleks K. Nõlvak?”

SWOTi tulemus:

Strengths Weaknesses
  • Praktikant tuleb sarnasest organisatsioonist, seega teoreetiliselt teab selles süsteemis töötava organisatsiooni toimimise põhimõtteid.
  • Enne tegutsemist koostab praktikant endale nö tervikpildi ja seejärel asub ülesannet täitma tulenevalt kuhu ja kuidas see suures pildis asetseb.
  • Praktikant on süsteemse ja loogilise mõtlemisega.
  • HITSA valdkonnaga sarnases valdkonnas ekspert ehk saab tuua oma teadmisi praktikasse.
  • Värskelt uute teadmistega nö laetud seoses magistriõpingutega.
  • Tugev kontoritarkvara kasutuses sh konverentskõnede ja ühistöövahendit tehnoloogiatega
  • Ajaliselt hõivatud st tegeleb väga mitme erineva asjaga erinevatel tasanditel ning ei ole teinud priotiseerimist.
  • Võib esinevaid probleeme vaadata liialt noorsootöötaja pilguga arvestamata formaalõppe eripärasid.
  • Kipub ülesande sooritusi jätma viimasele hetkele (kuid siiski sooritab ülesanded sh üldiselt väga heal tasemel).
Opportunities Threats
  • Võimalus tuua paralleele noorsootöös tehtavaga ja sealt anda ideid praktikabaasile
  • Võimalus praktikabaasist saada ideid, mida rakendada noorsootöö valdkonnas.
  • Võimalus teha pärast praktika lõppu organisatsioonide tasemel koostööd.
  • Tööalane rollikonflikt
  • Ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud info piiratud kasutamine
  • Riigipoolse ümberstruktureerimise tulemusel võib õpitu muutuda vähem adekvaatseks ja osaliselt aeguda

Käitumusliku e biheivioristliku õppimise mõistekaart

Ülesanne: https://ifi7056.wordpress.com/2019/03/23/kaitumusliku-oppimise-moistekaart/

biheiviorism

 

Vaata mõistekaarti suuremalt

Kasutatud materjalid:

Pata, K. (2016). Käitumuslikud õppimisteooriad ja haridustehnoloogilised rakendused. Loengukonspekt. Loetud aadressilt https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/2loeng2016.pdf

Teppan, P. (kuupäev puudub). Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid. Loetud aadressilt http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html

 

Magistritöö esimesed mõtted

Magistritöö „Digiküpsuse hindamismudeli väljatöötamine noorsootöö asutustele/noortekeskustele hindamisvahendi Digipeegel põhjal“

Juhendaja: Mart Laanpere

Sarnased magistritööd:

Kooli digiküpsuse Digipeegli ja SELFIE e-hindamisvahendite integreerimine, Riina Hiob

Kutsekooli digiküpsuse hindamisraamistiku Digipeegel valideerimine, Ene Koitla

Kooli digiküpsuse hindamise vahend Digipeegel, Elin Karuoja

Digitaalsed tehnoloogiad mitteformaalse õppimise toetajana noorsootöös, Kadri Riis

Probleem:

Eestis on noorsootöös üheks läbivaks põhimõtteks nutikas noorsootöö, mille rakendamiseks on loodud mitmeid toetusmehhanisme, kuid puudub teaduspõhine hindamismudel, mis aitaks täpselt hinnata kohaliku tasandi arenguvajadusi sh milliseid toetusmehhanisme vaja on.

Uurimisküsimused:

  1. Kui suures ulatuses ja mis laadi kohandamist vajab üldhariduskoolide digiküpsuse hindamisvahend Digipeegel, et see oleks sobilik rakendamiseks noortekeskustes?
  2. Kui valiidne ja usaldusväärne on noortekeskustele kohandatud hindamismudel?
  3. Kas ja kuidas toetab kohandatud hindamismudel noortekeskuste sh noorte ja noorsootöötajate arengut?