IFI7211 Haridustehnoloogia praktika 2019/2020 ÜL 1. ja 2.

Magistrant: Kati Nõlvak

Juhendaja: Linda Helene Sillat

 

Ülesanne 1. SWOT analüüs ja praktika eesmärkide seadmine.

Analüüsi end SWOT mudeli järgi ning kajasta seda oma ajaveebis.

Lisaks sellele too välja:

  • millised on Sinu praktika eesmärgid ja praktikale seatud ootused – mida soovid praktika jooksul saavutada;
  • kirjelda oma praktikakohta ning põhjenda praktikakoha valikut.

Väga oluline on meelespidada, et praktika käigus õpid täpselt nii palju, kui oled valmis ise panustama. Sea endale realistlikud eesmärgid, kuid ära karda end proovile panna!

Ülesanne 2. Regulaarse eneseanalüüsi alus

Kajasta regulaarselt ajaveebis oma protsessi:

  1. Millist eesmärki planeerisin elluviia?
  2. Mida planeerisin eesmärgi edukaks saavutamiseks?
  3. Millised olid minu tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud? (vt lisa SWOT analüüsi kohta esimese ülesande alt

 

Vastus:

Vastuse kirjutamise hetkel oli juba teada, millises asutuses praktikat läbi viiakse, seega tehakse ülesande kirjeldused tagasiulatuvalt. Praktikabaasis valiti magistrandiga mitteseotud organisatsioon Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ning selle Innovatsioonikeskus. Praktikabaasi kirjeldus organisatsiooni kohta on leitav selle kodulehelt: https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses. Praktikabaasiga võeti esimene kontakt 6.aprill 2019 e-maili teel. Praktikandil olid väga konkreetsed küsimused, millele loodeti praktika käigu vastuseid saada. Väljavõte HITSAle saadetud kirjast:

“Olen Kati Nõlvak, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogia instituudi haridustehnoloogia magistrant ning kirjutan seoses tulevase praktikaga. Igapäevaselt töötan Eesti Noorsootöö Keskuses ning peamiseks tegevusaladeks on nutika noorsootöö arendamine (näiteks toimetasin ja andsime välja raamatu „Digiareng ja noorsootöö“, juunis korraldame rahvusvahelist koolituslaagrit SomeCamp EU). Magistritööna plaanin (vähemalt esialgu) sarnaselt Ene Koitlale Digipeeglit ümber töötada noorsootöö digiküpsuse hindamiseks.

Mul oleks väga hea meel, kui HITSA Innovatsioonikeskus oleks minu praktikabaasiks. Minu suurim huvi on seotud küsimustega: Millist tuge pakuvad nad haridusasutustele ja õpetajatele täna ja kuidas? Kuidas olid haridusasutused ja õpetajad toetusmehhanismide väljatöötamise protsessi kaasatud? Kuidas võetakse toetusmehhanisme vastu ja ma palju neid kasutatakse? Millised on olnud suurimad õppimiskohad? Millist tuge plaanivad tulevikus pakkuda? Kas on ühisosasid noorsootööga?

Praktikal on loomulikult ka praktikabaasi enda soovid ja eesmärgid ja hea meelega panustan ka Hitsa enda eesmärkide saavutamisse.

Kas Hitsa Innovatsioonikeskusel oleks soovi ja võimalust mulle praktikabaasiks olemaks?”

Kuna magistrant töötab igapäevaselt Eesti Noorsootöö Keskuses ning tema peamisteks ülesanneteks on nutika noorsootöö arendamine mitteformaalses õppes, mis läheb suuresti kokku haridustehnoloogiaga, siis oli tema huvi õppida formaalse õppe kogemustest, mida peegeldavad ka  praktikabaasile esitatud küsimused.

Kuidas ja mida oleks praktikandil pakkuda praktikabaasile ning mida peaks praktikabaas teadma kõneall oleva praktikandi kaasamisest? Selle tarbeks on koostatud SWOT analüüs küsimuse “Milline praktikant oleks K. Nõlvak?”

SWOTi tulemus:

Strengths Weaknesses
  • Praktikant tuleb sarnasest organisatsioonist, seega teoreetiliselt teab selles süsteemis töötava organisatsiooni toimimise põhimõtteid.
  • Enne tegutsemist koostab praktikant endale nö tervikpildi ja seejärel asub ülesannet täitma tulenevalt kuhu ja kuidas see suures pildis asetseb.
  • Praktikant on süsteemse ja loogilise mõtlemisega.
  • HITSA valdkonnaga sarnases valdkonnas ekspert ehk saab tuua oma teadmisi praktikasse.
  • Värskelt uute teadmistega nö laetud seoses magistriõpingutega.
  • Tugev kontoritarkvara kasutuses sh konverentskõnede ja ühistöövahendit tehnoloogiatega
  • Ajaliselt hõivatud st tegeleb väga mitme erineva asjaga erinevatel tasanditel ning ei ole teinud priotiseerimist.
  • Võib esinevaid probleeme vaadata liialt noorsootöötaja pilguga arvestamata formaalõppe eripärasid.
  • Kipub ülesande sooritusi jätma viimasele hetkele (kuid siiski sooritab ülesanded sh üldiselt väga heal tasemel).
Opportunities Threats
  • Võimalus tuua paralleele noorsootöös tehtavaga ja sealt anda ideid praktikabaasile
  • Võimalus praktikabaasist saada ideid, mida rakendada noorsootöö valdkonnas.
  • Võimalus teha pärast praktika lõppu organisatsioonide tasemel koostööd.
  • Tööalane rollikonflikt
  • Ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud info piiratud kasutamine
  • Riigipoolse ümberstruktureerimise tulemusel võib õpitu muutuda vähem adekvaatseks ja osaliselt aeguda

Käitumusliku e biheivioristliku õppimise mõistekaart

Ülesanne: https://ifi7056.wordpress.com/2019/03/23/kaitumusliku-oppimise-moistekaart/

biheiviorism

 

Vaata mõistekaarti suuremalt

Kasutatud materjalid:

Pata, K. (2016). Käitumuslikud õppimisteooriad ja haridustehnoloogilised rakendused. Loengukonspekt. Loetud aadressilt https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/2loeng2016.pdf

Teppan, P. (kuupäev puudub). Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid. Loetud aadressilt http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html

 

Magistritöö esimesed mõtted

Magistritöö „Digiküpsuse hindamismudeli väljatöötamine noorsootöö asutustele/noortekeskustele hindamisvahendi Digipeegel põhjal“

Juhendaja: Mart Laanpere

Sarnased magistritööd:

Kooli digiküpsuse Digipeegli ja SELFIE e-hindamisvahendite integreerimine, Riina Hiob

Kutsekooli digiküpsuse hindamisraamistiku Digipeegel valideerimine, Ene Koitla

Kooli digiküpsuse hindamise vahend Digipeegel, Elin Karuoja

Digitaalsed tehnoloogiad mitteformaalse õppimise toetajana noorsootöös, Kadri Riis

Probleem:

Eestis on noorsootöös üheks läbivaks põhimõtteks nutikas noorsootöö, mille rakendamiseks on loodud mitmeid toetusmehhanisme, kuid puudub teaduspõhine hindamismudel, mis aitaks täpselt hinnata kohaliku tasandi arenguvajadusi sh milliseid toetusmehhanisme vaja on.

Uurimisküsimused:

  1. Kui suures ulatuses ja mis laadi kohandamist vajab üldhariduskoolide digiküpsuse hindamisvahend Digipeegel, et see oleks sobilik rakendamiseks noortekeskustes?
  2. Kui valiidne ja usaldusväärne on noortekeskustele kohandatud hindamismudel?
  3. Kas ja kuidas toetab kohandatud hindamismudel noortekeskuste sh noorte ja noorsootöötajate arengut?

Innovatsioonimudel Digipeegel.ee

Digipeegel on digiküpsuse hindamise töövahend koolidele. Esmasel vaatlusel sobib see ma ülesehituselt kui ka sisult noortekeskusele. Digipeegli ülesehitus on väga sarnane noorsootöö kvaliteedi hindamisele, seega protsessi kulg oleks noortekeskustele tuttav.

Sisult jaguneb mudeli mõõdikud kolmeks, mis omakoda jagunevad veel eraldi alamõõdikuteks, kus iga mõõdiku juures saab hindamiskriteeriumi alusel määrata taseme A, B, C, D või E:

1) Muutunud õpikäsitus:

  • 1.1. Digiajastu töövõtted – muutused pedagoogilises repertuaaris;
  • 1.2. Digipädevuste arendamine;
  • 1.3. Õpetaja roll –muutused õpetajate omavahelises suhtepildis, sh koostöine õpetamine;
  • 1.4. Õpilase roll -muutused õpilaste individuaalsete eripäradega arvestamises ja õpilaste omavahelistes suhetes, sh koostöine õppimine;
  • 1.5. Õppekorraldus –muutused õpikorralduses ja õpikeskkonnas, sh õppevara.

2) Digipädevuste arendamine:

  • 2.1. Strateegiline planeerimine;
  • 2.2. Kaasamine ja partnerlus;
  • 2.3. Kogemuste vahetus ja üksteiselt õppimine;
  • 2.4. Monitooring ja analüütika;
  • 2.5. Toetus, eestvedamine ja motiveerimine.

3) Muutuste juhtimine:

  • 3.1. Võrk ja digiturve;
  • 3.2. Digiseadmed;
  • 3.3. IT-juhtimine;
  • 3.4. Kasutajatugi;
  • 3.5. Tarkvara ja teenused, infosüsteemid.

Tasemed:

A – Asendamine (episoodiline kasutamine): digivahendeid kasutatakse üksikutel eraldiseisvatel juhtudel traditsioonilise õppe kontekstis.

B -Rikastamine (koolisisene koordineerimine): digivahendite abil katsetatakse uusi lähenemisi ja õpiviise, toimub kogemuste vahetus õpetajate vahel.

C – Täiustamine (õppeprotsessi muutmine): kooli tasandil tehakse süsteemseid muutusi õppekorralduses, lähtudes ühtsest teaduspõhisest raamistikust ja kaasates õpilasi autorite/loojate/kavandajatena.

D – Lõiming (kõikjale ulatuv digikultuur): omavahel lõimitud tehnoloogiad muutuvad märkamatuks ja kõikjale ulatuvaks osaks töö-ja õpikeskkonnas, õpilane on oma personaalse õpikeskkonna arendaja ja juhtija.

E – Võimendamine (ümbermõtestamine ja innovatsiooni juhtimine): kooli digitaalsed õpiteenused laienevad koolist väljapoole, juurutatakse agiiliseid (kohanduvaid, paindlike) õppeviise, õpilased võtavad vastutuse oma õpitee kavandamise ja osaliselt ka teiste õpetamise eest.

Mitmeid mõõdikuid 2.2 kuni 2.5 ning 3.1. kuni 3.5 saab otseselt üle kanda ka noorsootöösse, kuid muutunud õpikäsituse mõõdikud on siiski liiga kooli kesksed ning noortekeskuse töö hindamiseks ei sobi.

Joonised:

  1. Noorsootöö kvaliteedihindamise tulemuste kokkuvõte;
  2. Digipeegli tulemuste kokkuvõte.

nt hidamine

Joonis 1. Noorsootöö kvaliteedihindamise tulemuste kokkuvõte.

digipeegel

Joonis 2. Digipeegli tulemuste kokkuvõte.

 

Kasutatud allikad:

Digipeegli veeb digipeegel.ee Vaadatud 20.01.2019 https://digipeegel.ee/

Noorsootöö kvaliteedi hindamismudel. Eesti Noorsootöö Keskuse koduleht. Vaadatud 20.01.2019 https://entk.ee/noorsootoo-korraldamine/noorsootoo-kvaliteedi-arendamine/noorsootoo-kvaliteedi-hindamismudel/

Ül 4. Õpihaldussüsteemid

Ülesande kirjeldus aine õppekeskkonnas

Tutvusin lähemalt õpikeskkonnaga Schoology. Rühmatööde käigus kasutasime õpikeskkonda ühe kursuse ülesehitamiseks.

Õpihaldussüsteemis on olemas funktsionaalsustest järgmised osad: presentatsioon, juhendamine, reflektsioon, interaktiivsed harjutused, õpitulemuste kontroll ja hindamine ning õppeprotsessi haldamine.

schoology.png

Joonis1. Schoology kuvatõmmis.

Interaktiiveid ülesandeid jaharjutusi saab lisada ka väljastpool süsteemi nt H5P-st. Nt koostasin H5P ülesande, kus tuleb leida õiged väited ning sain ülesande linkida Schoology`sse ning see avaneb Schoology sees, mitte ei eraldi lehele ehk õpilane saab mugavalt ühel lehel kõik tehtud.

h5p.png

Joonis 2. H5P kasutus Schoologys.

Näiteid õpisüsteemidest

Meeldetuletuseks õpisüsteemidest:

Erinevad lähenemised ja koolkonnad:

  • Computer-Based Instruction (CBI) – õppimine kitsas valdkonnas, ainult õppija ja arvuti interaktsioon;
  • Computer-Assisted Instruction (CAI) – õpetaja kaasab arvutit õpetamisse;
  • Interactive Learning Environments (ILE) – interaktiivsem kitsam õppimine, nt Rahamaa;
  • Intelligent Tutoring Systems (ITS) – tehisintellekt sisse ehitatud, individuaalne tagasiside;
  • Microworlds – simuleeritud nt. terviklik tooteprotsess, Second life, Minecraft, farming simulator;
  • CSCL: Computer-Supported Collaborative Learning – õppematerjalid pole üldse olulised – õpilane leiab ise õppematerjalid. põhirõhk on õppijate vahelise koostöö disainimne;
  • EPSS: Electronic Performance Support Systems, töökohal õppimise lahendus, mis programmi sees õpetab, nt kunagi Word`is kirjaklamber;
  • WBT,  WBI, e-õpe, virtuaalõpe: Moodle jt.-e-kursused;
  • E-õpe 2.0: konnektivism, õpivõrgustikud. MOOC jt. – sotsiaalmeedias, blogipostitused.

Õpisüsteemi tüüpilised funktsioonid:

  • presentatsioon (uute teadmiste esitlemine);
  • juhendamine (tutoring);
  • reflektsioon, diskussioonid;
  • interaktiivsed harjutused, ülesanded;
  • rühmatöö;
  • õpitulemuste kontroll ja hindamine;
  • õppeprotsessi monitooring ja haldamine.

 

Koduse töö raames toon välja tuntumate õpisüsteemide arengu ja Eestis arendatud ja kasutatud süsteemid:

opisusteemid

Joonis 1. Õpisüsteemide areng.

Eestis arendatud keskkonnad on: Viko. IVA, Edutizer, Krihvel, LePress, EduFeedr, Dippler, eDidaktikum, Tera, Õpiveeb. Välismaistest keskkondadest on Eestis peamiselt kasutuses WebCT, Moodle, Ilias, LearnLoop.

Nendest õpisüstemidest saab lugeda lähemalt Tallinna Ülikooli kursuse “Õpikeskkonnad ja -võrgustikud” ajaveebist: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/10/21/virtuaalsed-opikeskkonnad-ja-opihaldussusteemid/

Magistrant ise toob välja kaks õpisüsteemi, mis on antu juhul ebatraditsioonilisemad: 1) Rahamaa ja 2) Farming Simulator.

1) Rahamaa on oma süsteemilt ILE ehk Interactive Learning Environment. Funktsioonidest on seal olemas presentatsioon, juhendamine (automaatselt), interaktiivsed harjutused ning iga ülesande täitmisel on automaatne kontroll ja hindamine. Küll aga ei saa õpetaja seal otseselt monitoorida õppeprotsessi ning ei saa teha rühmatöid.

rahamaa tutvustus

Joonis 2. Rahamaa esileht.

rahamaa opetajale

Joonis 3. Rahamaa tutvustuse esileht õpetajale.

2) Farming Simulator on oma süsteemilt mikromaailm, kus suhteliselt tõetruult simuleeritakse põllumajandusliku farmi pidamist. Funktsioonidest on seal eelkõige täidetud presentatsioon, juhendamine ning interaktiivsed harjutused/ülesanded.

farming simulator.jpg

Joonis 4. Farming Simulator. Allikas: http://www.gameris.lt/news.php?readmore=13389

Kasutatud materjalid:

Põldoja, H. “Virtuaalsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid”, Kursuse ajaveeb. Vaadatud 11.01.2019. https://opikeskkonnad.wordpress.com/2018/10/21/virtuaalsed-opikeskkonnad-ja-opihaldussusteemid/

Laanpere, M. “Loenguslaidid 1: Sissejuhatus ainesse”, loengumaterjal

Õpisüsteem Rahamaa.ee

Õpisüsteem Farming Simulator

Design a site like this with WordPress.com
Get started